News ma SocietyAganuu

Aganuu Renaissance: musika ma faatufugaga

O le aganuu o le sa masani le Renaissance o Tutotonu ma Sisifo Europa i le taimi o le vaitaimi i le va o le 14 ma le senituri lona 16. I lenei vaitaimi ua suia lava radically le ata lalolagi: ua maua se nofoaga o le Tagata. sa faavae aganuu o le Renaissance i aso anamua. Talu ai ona o le mea moni e faapea sa masani lenei o le vaitaimi e faafouina le aganuu o le lalolagi anamua, sa taʻua o le Renaissance po Renaissance.

I tua i le seneturi lona 13, sa le uiga ese e faaali tagata lautele oe (tino tagata ua na faaaoga pe a tusia o aikona), e faatusa i ai na o le sootaga o le tagata i le Atua, ma i le ituaiga faamatalaga otooto. Tusiata fale e pei o le taimi sa faamatalaina i le elemene Gothic ma incorporeity.

Ae i le faatufugaga senituri 14 vave amata ona suia radically: suia N. Pisano le faiga o le tusiata fale, ma amata ai le tusiata Giotto di Bondone e tusi a atoatoa ata vali fou faiga: e faatafa-tolu, e sili atu malolosi, ma fiafia, e mafai ona ausia, faatasi ai ma tulaga sini manino.

I le faaiuga o le aganuu senituri lona 15 o le taunuu Renaissance lona tumutumu: tele o tusiata o loo galulue i se faiga fou, i le faaaogaina o le upu i se taumafaiga e faaalia ai le "tagata sili ona lelei". O le tusiata fale o atoatoa faamuta e faaaoga le faiga Gothic - e sui ia te ia e oo mai se masani, lea e faavae i le proportionality ma paleni.

Afai tatou te talanoa tuusaʻo e uiga i le ata vali, e tatau ona fai mai o le aganuu faatufugaga ua vaevaeina o le Renaissance i ni vaitaimi: Vave, Ese, ma mulimuli ane i Matu Renaissance.

O se faataitaiga lauiloa o le faatufugaga aganuu Renaissance le amataga o Sandro mamanu Batticheli. O foloa e pei "O le Fanau Mai o faia uigaese," "Tagitui" ma le "Spring", e le gata na o le igoa o le tusiata ola pea, ae avea foi o se tasi o taumafaiga muamua e faamanuiaina e faamatala mai le matagofie o le tino o le tagata.

Mo foliga uiga ese le Renaissance Ese o se tagata sologa lelei ma e saoloto, ituaiga o lelei. O se tasi o le tusiata sili ona mataʻina o le taimi o Leonardo da Vinci - i lona suafa e toatele tagata mafuta le aganuu o le Renaissance.

tusiata atamamai, musika, tusiata, anatomist, sculptor, inisinia, tusisolo, faaaliga - uma e mafai ona tatou fai e uiga i ai. Le tele o ana ata, ae le o le mauaga o loo faaaogaina i le lalolagi i ona po nei, ma le Lisa Mona lilo excites le mafaufau o le toatele i lenei aso.

Mo le uiga o le Renaissance tuai, Mannerism, e aafia ai e le gata Venice. e mafai ona valaauina i lenei vaitaimi o le vaitaimi o le aganuu faaitiitia.

Ua faasino oe i Matu Renaissance i le tuai Gothic. E sili ona mataʻina tusiata o lenei vaitaimi sa le nei: Hans Baldung, Ieronim Boskh, Hans Holbein, Pieter Bruegel ma Jan van Eyck.

O le aganuu musika o le Renaissance ma i le taimi lava lea e fesootai i ai le tomai o le Tutotonu Ages, ma e ese mai ai. I Italia, i le taimi o le Renaissance, i le taʻitaʻiga tulaga e patino lava i viiga i le lotu, ae ua amata e atiina ae pesega polyphonic, lea na faatagaina ai e faafaigata ai le musika, ina ia matuai faalelagona ma le masani ai.

Sa mafai e Netherlands e tele atiina ae o latou uputuu musika, fatuina o se aoga polyphonic. Sa iloga e aoaoina musika talavou e le gata Holani, ae faapea foi le gagana Peretania, uputuu Farani ma Italia.

I Farani, tatou te gauai atu i le musika, e le gata i le tulaga o musika i le lotu, ae faapea foi i le tulaga o pese faalelalolagi polyphonic taʻua chanson.

I Roma, e pei o le Netherlands, ona sa faavaeina i le aoga polyphonic. Ua avea le peculiarity o le uputuu musika Roma se musika faigata ma manino e, tusiga manino.

I Venice, o le fatuga sa le masani ona lauolaola ma le matagofie, ae i Egelani maua tele lauiloa fagafao laiti fatuga faamusika.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.atomiyme.com. Theme powered by WordPress.