MalagaFaatonuga

Eleni, Heraklion. Malolo i le tulaga aupito maualuga

o Heraklion le lona fa lona tele aai o Eleni (faatasi ai ma se faitau aofai o tagata o le 120 afe tagata). E tu i le motu o Kereta ma o le ogatotonu o gaoioiga tau le tamaoaiga i totonu o le itulagi. lei taofia ai le tafe turisi i se atunuu e pei o Eleni. Heraklion ei ai se malae vaalele, lea e pasia le lava le 15 pasene o le taunuu i le atunuu.

O se nofoaga autu tetele faitau aofai foi i Kereta ma le nofoaga tutotonu i le aganuu Mycenaean, lea, i le taimi, o le nofoaga autu o ulumatua o Europa aganuu. Foliga, na faavaeina i le aai i le senituri lona 20 TLM. ua molimauina lenei e maua archaeological eseese.

Ona laulau Heraklion e le Saracens i le 824 TA E leitioa latou filifilia se atunuu e pei o Eleni. na puipuia Heraklion mea moni e se moat, ma sa faaaogaina i le uafu o se sulufaiga mo pirates. O le aai i le 961 mai le laki. na puʻeina o ia e le Byzantines. Lea o le atunuu - Saracens - sa faaumatia, ma le aai ua susunuina ma osofaia lelei.

O le tuufaatasia o tupe faaleaganuu ma le aafiaga o le faatufugaga Italia Renaissance spurred i Kereta, lea ua taʻua nei o le Cretan Renaissance. Lenei talatuu faaleaganuu ma e lauiloa mo Eleni.

precipitated Heraklion e ala lava i le Take. E tupu i totonu o le 1645-1669, ma faaauau pea e pei revelries mo le 22 tausaga. I le puapuaga tele, Heraklion i le faaiuga o le vagaia pa'ū ma auai mulimuli ane i le Ottoman Malo. 1931 e lauiloa mo le mea moni e faapea i lona "taliaina" vaetamaina aai Eleni. Heraklion, e pei o le vaega o totoe o Kereta, na faapipii atu i lena atunuu.

O le talafaasolopito mauoa o le aai na fanau i se faasologa atoa o le maa faamanatu o le fausaga sili ona taua, o le tele oi ai i le Archaeological Falemataaga. Lima kilomita mai tapulaa o le aai ua taʻua i le paso maota. ua faamaloloina o ia mai le vaega o le tele o seneturi, e tagata suʻesuʻe moega ma vaega toefuataiina. I le aluga o taimi ua mavae le sefulu tausaga ua tatou maua ma isi maa faamanatu taua o le tusiata fale anamua.

Afai e te vaai atu i le mata o se turisi i luga o se Heraklion ona po nei, i le sikuea tutotonu, e faaopoopo atu i faleaiga ma cafes, e mafai ona faamemelo i le Punavai o leona. Na fausia e tufuga Venetian i le 1628. O iinei e mafai ona e vaai i le Hall Town, lea o loo tu i le fale Venetian Loggia. O le fausiaina ma le faamanuiaina Take. I le faaiuga o le maketi, ua latou fausia se puna CUBES pe a suia lana ekalesia tuaoi i se faletapuai.

O le a ou foi fia vavaeina ese ai mea e tasi e tosina i tagata uma Heraklion. Faletalimalo iinei tuuina atu le tele o auaunaga o le a faamalieina e oo lava i le malo sili ona iloatino. I le taulaga e mafai ona e maua ai le potu "suite", tamai potu ma le autalavou hostels. ua fuafuaina faleaiga ma cafes mo le tele o tagata e faaaogāina auaunaga asiasi Heraklion. Mataaga ma faatumu le aai. e le taofia Nightlife iinei e faavavau. Sili ona establishments i le uati.

Afai o loo e fuafuaina se tafaoga, e tatau ona iloa e faapea e le fiafia Eleni se tasi. O lea lagona saoloto e filifili tafaoga Heraklion ua faamaonia e avea ma i le tulaga aupito maualuga!

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.atomiyme.com. Theme powered by WordPress.