Faavaeina, Saienisi
Le mataupu faavae o le le mautonu o Werner Heisenberg
O le le mautonu mataupu faavae o loo taoto i totonu o le vaalele o inisinia quantum Peitai, e atoatoa tala i ai, tatou liliu atu i le atinae o le fisiki i le aoao. Isaak Nyuton ma Albert Einstein, atonu o le physicists sili ona lauiloa i le talafaasolopito o tagata. Muamua i le senituri xvii tuai, na ia tuufaatasia le tulafono o inisinia masani, ia e noatia i tino uma o loo siomia ai i tatou, o le paneta, subordinated e inertia ma le kalave. Le atinae o le tulafono o inisinia masani, na taitaia le lalolagi faasaienisi i le faaiuga o le senituri XIX i le manatu e faapea ua uma ona tatala o tulafono autu uma o le natura, ma e mafai ona faamatala atu o so o se aafiaga matautia o se tagata i le atulaulau.
teori a Einstein o relativity
E pei ona liliu mai, i lena taimi, na maua ai na o le tumutumu o le aisapeka, nisi saienitisi suesuega totoina a fou, matua mea moni ofoofogia. O lea, i le amataga o le XX senituri na iloa ai le propagation o le malamalama (lea ei ai se saoasaoa e gata o le 300 000 km / s) e lē noatia ma fai fuafua i le tulafono o inisinia Newtonian. E tusa ai ma le o faiga Isaaka Nyutona, pe afai o le tino po o le galu emitted e se puna agai, o le a tutusa lona saosaoa i le aofaiga o le puna ma lau lava saoasaoa. Ae peitai, o le galu meatotino a fasimea i ai se natura eseese. ua faaalia ia i latou faataitaiga tele i electrodynamics, e faapea o se faasaienisi talavou i le taimi, o le galulue a seti atoatoa eseese o tulafono faafoe. Ui i lea, Albert Einstein, faatasi ai ma le physicist faʻalemafaufau Siamani Max Planck faailoa lona manatu lauiloa o relativity, o loo faamatalaina le amioga a photons. Ae peitai, oi tatou nei e taua, e le o le tele o lona ute moni, e pei o le mea moni e faapea i le taimi lenei le incompatibility autu o lala e lua o le fisiki ua faaalia mai, e tuufaatasi
O le fanau mai o le inisinia quantum
Mulimuli ane faaumatia le talafatu o le inisinia masani o se suesuega atoatoa o le faatulagaga o atoms. Suesuega Ernest Rutherford i le 1911 godu faaalia o le atomu e aofia ai le sili atu fasimea lelei (e taua o protons, neutrons ma electrons). Gata i lea, sa latou mumusu foi e galulue i luga o tulafono a le Newton. O le suesueina o nei fasimea laiti ma tuuina tulai mai ai ni avanoa fou mo le lalolagi faasaienisi postulates o inisinia quantum. O lea, atonu, o le malamalama silisili o le atulaulau e le gata ma le tele i le suesueina o le fetu, ma i le suesueina o le fasimea itiiti, lea e tuuina atu se ata manaia o le lalolagi i le tulaga Laiti.
Mautonu Heisenberg O Le Mataupu Faavae
I le 1920s, inisinia quantum faia le laasaga muamua, ae suesue na
Similar articles
Trending Now