FaavaeinaTala

O faatufugaga ma aganuu o le Renaissance. fuainumera mataʻina o le Renaissance: o le lisi

Renaissance (Renaissance) ua suia le Vaitausaga Ogatotonu ma alu ai seia oo i le malamalama. E taua tele i le talafaasolopito o Europa. Eseese ituaiga o aganuu faalelalolagi, ma le Tagata ma anthropocentrism (i le taimi muamua o loo i ai se tagata). suia foi faatusa o le Renaissance o latou manatu.

aotelega

Faia se aganuu fou e ala i le sootaga a le Malo ua suia i Europa. Aemaise aafia ai lona pau o le tulaga Byzantine. O le toatele o le malaga Byzantines i atunuu o Europa, ma faatasi ma i latou na latou aumai ai se numera tele o galuega o faatufugaga. E leai se tasi o lenei masani i le Medieval Europa, ma Kozimo Medichi, faagaeetia, foafoaina i Florence Academy o Palato.

Faletusi o le aai-setete taitai atu i se proliferation o le vasega, sa mamao ese mai le sootaga feudal. O nei aofia artisans, faa- faletupe, faioloa ma isi. e le manatu i latou i tulaga faatauaina o le Medieval na faia e le ekalesia. mafua lenei mea i le Tagata. I lalo o lenei mataupu e manaomia ai se taitaiga faafilosofia, e manatu le tagata soifua e pei o le taua sili ona maualuga.

I le tele o atunuu e amata ona faia o nofoaga autu o faasaienisi ma suesuega faalelalolagi. na tuueseeseina latou eseesega mai le Medieval mai le ekalesia. E faia se suiga tele i le senituri XV, o le mauaga o lomitusi. O lea na atili ai ma soo foliga fuainumera lauiloa o le Renaissance.

Le faavaeina ma lauolaola

faaali Muamua i Renaissance Italia. O iinei sa amata ona faaali atu faailoga i le seneturi XIII ma XIV. Ae peitai, o le lauiloa o lona taimi e le mafai ona manumalo, ma na o le 20 o le XV senituri sa mafai ona maua se foothold. O se isi nofoaga i Europa, salalau tele mulimuli ane Renaissance. O i le faaiuga o le senituri, o le heyday o lenei tulaga.

Le senituri sosoo ai o le faigata o le Renaissance. ua le O le taunuuga manu mai o le Mannerism ma Baroque. ua vaevaeina uma Renaissance i vaitaimi e fa. tuuina atu ia i latou taitoatasi a latou lava aganuu, faatufugaga.

Protorenessans

O se vaitaimi tau soloaiga mai Tutotonu Ages i le Renaissance. E mafai ona vaevaeina i vaega e lua. O le mea muamua alu ai i le taimi o le olaga o Giotto, o le lona lua - ina ua mavae lona oti (1337). ma faia le uluai sa faatumulia i le mea sili ua mauaina i totonu o lenei vaitaimi i le fuainumera sili na o le Renaissance. O le na faia lona lua tutusa i le mala matautia o le puapuagatia Italia.

Tusiata o le Renaissance o le vaitaimi o faaalia mafuli lo latou tomai i le vane faatagata. Aemaise lava e mafai ona iloa le eseesega Arnolfo di Cambio, Andrea Pisano ma Nicola ma Dzhovanni Pizano. Ata o le taimi faatusa i aoga e lua, lea na maua i Siena ma Florence. O se matafaioi tele i le ata vali o le vaitaimi taaalo Giotto.

fuainumera Renaissance (tusiata), i faapitoa e Giotto, uamea i lona ata o autu faalelotu e faaopoopo atu i le fesootai ma faalelalolagi.

I le tusi, na faia se fetauaiga Dante Aligeri, o le na foafoaina le lauiloa "faleaitu". Ae peitai, e tupuga mai le faamemelo, ua taʻua o ia "faleaitu Paia." Sonnets o Petrarch (1304-1374 gg.), Tusia i le vaitaimi maua tele le lauiloa ma avea ma ona soo Dzhovanni Bokkachcho (1313-1375 gg.), Le tusitala o le "Decameron".

Iloa faatusa o le avea Renaissance Italia foafoa o le gagana tusitusia. O le galuega a nei maua taʻutaʻua tusitala o tala atu o le tuaoi o lona tulaga moni i le taimi o lo latou olaga atoa, ma iu ai na taua uma i le oa o le lomiga lalolagi.

Vaitaimi Renaissance Uluaʻi

Lenei vaitaimi umi mo le valu tausaga (1420-1500 gg.). lei faavaivai ai faatusa o le amataga Renaissance le habitual ua mavae talu ai nei, ae o le uamea i lana galuega e Resort i aso anamua masani. Na faasolosolo malie, sa la siitia mai le Medieval i le mataupu faavae anamua. O lenei suiga ua aafia i le suiga i le olaga ma le aganuu.

ua atoatoa faaalia Italia le mataupu faavae o le aso anamua masani, ma i isi atunuu o loo pipii pea i le tu masani o le faiga Gothic. E na o le ogatotonu o le senituri XV ati Renaissance i Sepania ma i matu o le atumauga.

I le atavali, o luga o mea uma, sa amata ona faaali atu i le matagofie o se tagata. vaitaimi vave mafuli sui galue Botticelli (1445-1510), faapea foi Mazachcho (1401-1428).

Aemaise lava lauiloa sculptor Donatello o le vaitaimi (1386-1466). I lana galuega pulea le ituaiga ata. Donatello foi le taimi muamua talu mai anamua foafoaina se faatagata o se tino le lavalava.

E sili ona taua ma le tusiata o fale ma lauiloa o le vaitaimi sa Brunelleschi (1377-1446). Ia pulea e tuufaatasi Roma ma ituaiga Gothic i latou galuega. Ia auai i le fausiaina o falelotu, ekalesia ma maota. Foi toe foi tusiata fale anamua.

O le vaitaimi o le Renaissance Ese

O le taimi lenei o se fuga o le Renaissance (1500-1527). o lo oi Italia Art Center i Roma, ae lē i le masani Florence. O le mafuaaga o lenei o le faatoa Pope Julius II. O ia o se uiga enterprising ma le naunau, i le taimi na nofo i le nofoalii o le pope i le faamasinoga o mai i le fuainumera o aganuu e sili ona lelei o le Renaissance.

I Roma, sa amata le fausiaina o le fale matagofie, o le toatele sculptors faia masterpieces e le maa taua a le lalolagi o le faatufugaga io tatou taimi. Tusitusiga oo frescoes ma atavali o fascinate ma o latou matagofie. Uma nei vaega o loo atiina ae tomai, fesoasoani le tasi i le isi.

O le suesueina o aso anamua o loo avea loloto. Uma o le tele saʻo reproduces le aganuu o le vaitaimi. I le taimi lava e tasi faatoafilemu suia Tutotonu Ages playfulness i ata. Ae peitai, fuainumera o le Renaissance, o le lisi o mea e tele, e nono nisi elemene o aso anamua, ma o le faavae mo le fausiaina o lau lava. E tofu lava vaega tulaga ese.

Leonardo Da Vinci

Iloa le fuainumera o le atonu Renaissance Leonardo da Vinci (1452-1519). o le lenei uiga sili ona vavai o le vaitaimi. Ia suesueina ata, musika, le vane faatagata, saienisi. I le taimi o lona olaga, na mafai Da Vinci e fafauina a le tele o mea ua avea ma vaega o lo tatou olaga i aso nei (uila, parasiute, tane ma isi). O nisi taimi sa faamutaina ai lana suesuega i le toilalo, ae e tupu ona o le mea moni o nisi o le mauaga, e mafai ona fai i luma o le taimi.

O le tele o ua lauiloa, o le mea moni, e faafetai ai i le ata tifaga "Mona Lisa." O le tele o saienitisi o loo saili pea i lona mealilo eseese. tuua Leonardo i tua o se nai tamaiti.

Vaitaimi Renaissance tuai

O le laasaga mulimuli i le Renaissance (mai le 1530 e 1590-1620 tausaga., Ae e tuuina atu ai nisi o tagata atamamai 1630, tulai mai finauga faifai pea ona o lenei).

I Saute Europa, ao amata ona tulai mai le gaoioiga (Tali), o lona faamoemoe o le toefuatai mai le tele o le Ekalesia Katoliko ma le faatuatua Kerisiano. sa lē talia uma le chanting o le tino o le tagata ia te ia.

ua tulai feteenaiga tele i le mea moni ua amata ona faaali mai faigata o le manatu. O se taunuuga o le le mautu o fuainumera faalelotu le Renaissance amata ona le maua ai le lotogatasi i le va o le tagata ma le natura, i le va o le corporeal ma le faaleagaga. ua le O le taunuuga manu mai o le Mannerism ma Baroque.

Faafouga i Rusia

sa aganuu Renaissance i nisi o eria o le aafiaga i lo tatou atunuu. Ae peitai, sa faatapulaaina lona aafiaga e ala i se mea mamao tele lava, faapea foi ma le piitaga faaleaganuu Rusia talitonuga.

O le pule muamua, o le fola Renaissance le ala i Rusia o Ivan III, o lē i le taimi o lona taimi i le amata ona valaaulia nofoalii o le tusiata o fale ma Italia. Faatasi ai ma lo latou taunuu mai, fou elemene ma tekinolosi fausiaina. Peitaʻi, e leʻi tupu se fetauaiga tele i le tusiata fale.

I le 1475 i le toefuataiga o le sa auai falesa manatu e le tusiata Italia Aristotle Fioravanti. Ia mulimulitaia i le tu masani o le aganuu Rusia, ae faaopoopo atu i le tulaga galuega.

E le xvii senituri ona o le uunaiga a le aikona Renaissance Rusia avea moni, ae i le taimi lava e tasi, mulimuli tusiata uma canons anamua.

E leʻi umi, na mafai Rusia e aoao ma typography. Ae peitai, o le tufatufaina faapitoa e maua na o le senituri xvii. O le tele o tekinolosi e Ua tulai i Europa, ma vave ona faaulufale mai i totonu o Rusia, lea faaleleia ma avea ai ma vaega o le aganuu. Mo se faataitaiga, e tusa ai ma se tasi hypothesis, na faaulufale le vodka mai Italia, ua mulimuli ane ona toe teuteuina le fua faatatau, ma i le 1430 na faaali atu le lomiga Rusia o le inu.

iʻuga

O le tuuina Renaissance le lalolagi le tele o talenia tusiata, tagata suesue, saienitisi, sculptors ma tusiata o fale. Mai le aofaiga tele o igoa e mafai ona faailoa mai i latou ua iloa ma sili ona e faamanatuina.

Atamamai ma saienitisi:

  • Bruno.
  • Galileo.
  • Pico della Mirandola.
  • Nikolay Kuzansky.
  • Machiavelli.
  • Campanella.
  • Paracelsus.
  • Copernicus.
  • Munzer.

Tusitala ma solo:

  • F. Petrarca.
  • Dante.
  • J .. Boccaccio.
  • Rabelais.
  • Cervantes.
  • Shakespeare.
  • E. Rotterdam.

Tusiata o fale, painters ma sculptors:

  • Donatello.
  • Leonardo da Vinci.
  • N. Pisano.
  • A. Rossellino.
  • S. Botticelli.
  • Raphael.
  • Michelangelo.
  • Bosch.
  • Titian.
  • A. Durer.

O le mea moni, ua na o se vaega itiiti lenei o le faatusa o le Renaissance, ae ua avea lona tagata ua mo le tele o nei tagata.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.atomiyme.com. Theme powered by WordPress.