FaavaeinaTala

E valusefulu tausaga 'Taua

I historiography po nei ua taʻua o le valusefulu tausaga 'Taua, valusefulu tausaga' Taua (1568 - 1648) - le taua sefulufitu itumalo (faatasiga patino o le setete i le Atunuu Low) mo le tutoatasi e faasaga i le sili ona malosi i Europa, o le Malo o le Sipaniolo i lalo o le Tupu o Philip II.

Tatou te le o talanoa e uiga i se taua umi. I le 80 tausaga, sa ia faaali mai i le tele o revolts tagata e mālōloga tausaga le eseese foi (i le 1609 -1621 tausaga). Le tauiviga mo le tutoatasi na taitaiina atu ai le tuueseeseina o le i Matu ma Saute o le Netherlands ma le faavaeina o le Malo o le itumalo Iunaite o le Netherlands.

O le manatu taatele ua manatu e faapea o le valusefulu tausaga 'amata le Taua i le looting o ekalesia ma convents i le 1566.

O le mafuaaga o le fouvale ona o le tulaga tau le tamaoaiga matitiva o le nuu, o le lafoga maualuga, o sauaga o le lotu Calvinist fou.

Māsae o sootaga i le va o Katoliko ma le tupu i le itu e tasi, i le isi itu Calvinists ma disgruntled aliʻi na manao i le saolotoga e tapuaʻi ai, na taitaiina atu ai le fouvale. avea ma taitai o le Calvinists Vilgelm ou Oransky.

Ina ia taofia le fouvalega, na auina Philip i le Atunuu Low o le kovana fou, Fernando Alvarez de Toledo, Duke o Alba, ua lava le malosi amata ona talanoa o lana galuega. I le aso o lona taunuu atu i Brussels i le ulu o aupito lelei 'au sa ia faamaonia le faaletonu Komiti Faatino - sili lauiloa o Komiti Faatino toto ona o le tele o le faasalaga. na foafoaina ai le Fono e faasala ai le instigators o faafitauli faaupufai ma faalelotu i le Netherlands. I le atoa, i le Duke o Alba mai le 1567 i le 1573 tausaga, na fasiotia ai e uiga i le 18 000 tagata i Netherlands.

E valusefulu tausaga 'Taua amata i le aiaina le faamanuiaina e lua i le 1568 ma le 1572, i lena faasologa, Vilgelma Oranskogo faatasi ma se autau faafaigaluegaina o sami gozov, faʻapōuliuli laueleele Holani ma malosiaga i vaa. Ona o le matitiva o le faatupega ma se autau toaitiiti o le lagolago a le Malo mo le osofaiga na tuu-malaia mai le amataga.

Ae faoa faamalosi faafuasei lava le aai o Brielle geuzen Aperila 1, 1572, o se faailoga mo le Calvinists i le itumalo o Holland ma Zeeland e toe tutu mai.

Sepania masani sa le manuia, ae valusefulu tausaga 'Taua tau i latou outlays tele tinoitupe. I lenei tulaga, ua amataina ai le lauga o le filemu, peitai, na latou toilalo. O le taimi nei le Duke o Alba, sa le fiafia le Atunuu Low, e faapitoa ona o le tau susu, sa fesili atu le tele o taimi faamalolo Philippe o ia mai ona tiute o le kovana. Philip, i le iuga, malilie i ai, ma i le 1573 sa tofia ai se kovana fou Luis De Rekezens. Ae i le 1576 na maliu faafuasei.

I le faaopoopo atu, i lena taimi sa leai se suitulaga mo le tele o masina mercenaries leʻi totogiina se totogi, ma sa faitioga matuia autau Sipaniolo, lea na aumaia se amataga i le fouvalega, taʻua o le "ita tele Sipaniolo". faaumatia fitafita ma pillaged Antwerp, ma fasiotia ai le 10,000 o lona tagata.

faaauau pea Fouvalega i le Netherlands o nei tulaga atili faamalosia ai le faaiuga o insurgents ina ia ausia o le tutoatasi o le atunuu.

8 Novema 1576 na sainia Pacification o Ghent. Holland, Zeeland ma le itu i saute (Katoliko) itumalo malilie i faalelotu faapalepale ma le galulue faatasi soofaatasi le tuliesea le Sepania mai le laueleele Holani. auai Ghent le maliega ma le isi itumalo i matu.

Ianuari 6, 1579 o le iuni na faavaivaia e le defection o le saini maliega itumalo Walloon Ghent iuni Arras, lea sa latou faaalia lo latou faamaoni i le tupu le gagana Sipaniolo. I le tali, 23 Ianuari, 1579 i le na foafoaina iuni Utrecht faasaga i le governorship Sipaniolo, le tuufaatasia o le itumalo i matu e fitu o le Netherlands ma e faataatia le faavae mo Republic tutoatasi lumanai.

E 1588 Sipaniolo, pe a le kovana o le Netherlands Alessandro Farnese, Duke Parma, reconquered atunuu i saute i lalo ifo. O le fanau mai o le Republic Holani i le itu i matu oo mai i lalo o le osofaiga. Ae taitaiina Sepania tutusa tauiviga e faasaga Egelani ma Farani, lea na faatagaina ai le Netherlands e amata ai se fata-faatiga

I le vaitaimi o mālōloga sefululua tausaga (faatasi ai ma 1609) o le tuaoi o le na iu lava ina ua faatulagaina le Malo Holani.

E toatele lava, le fetauaiga bourgeois Netherlands aofia ai le muamua le limasefulu tausaga o le taua i le va o Sepania ma le Netherlands (1568 -1618). I le taimi o le tausaga e tolu sefulu mulimuli (1618 -1648) le feteenaiga i le va Sepania ma le Netherlands, na tuufaatasia ai ma le taua i Europa aoao, ua lauiloa o le tolusefulu tausaga 'Taua.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.atomiyme.com. Theme powered by WordPress.