News ma Society, Aganuu
Louvre maota: talafaasolopito ma ata
Louvre maota (Farani) o se falemataaga ma lavelave fausaga i le ogatotonu o Paris, faia i luga o le tele o seneturi e toatele. Muamua ai faofaleina se olo tetele, mulimuli ane toe fausia i se nofo tupu matagofie. Aso nei, e le falemataaga silisili i le lalolagi ma se faaputuga tele o galuega o faatufugaga.
faʻamatalaga
aupito tele a Europa maota talafaasolopito, liua i se falemataaga, e tu i luga o le faletupe taumatau o le Seine. Mo le 800 tausaga, na toe fausia le faigata tele o taimi. I le tulaga fausaga mitiia Louvre elemene o renaissance, baroque, neo-masani ma eclectic. O nisi o fale, Sa mau o le tasi i le isi, atoa ai se fausaga malosi, fausia i luga o le ata o se tafafā elongated. O le mea moni, o se tasi o vaaiga sili ona taua o Paris o le maota Louvre.
fuafuaga lavelave e aofia ai:
- le fale autu, e aofia ai le tolu fesootai oloʻo vaega;
- aafia lalo o le eleele, o le vaega vaaia lea o le Napoleon tafatolu tioata i totonu o le fanua;
- faitotoa faaofuofu manumalo Carousel ma Togalaau Tuileries.
O le lavelave o fale ma vaega atoa o le 60 i le 600 m 2 falemataaga ma le silia i le 35 000 galuega o le faatufugaga. A tofi lalolagi e aofia ai ata vali, faatusa, asoa, o mea faitino i aso uma, elemene fausaga, e aofia ai le vaitaimi mai le aso anamua i le senituri ogatotonu o le lona sefulu iva. I totonu o le faaaliga sili ona taua - stele ma Tulafono a le Hammurabi, o se faatagata o le Nike o Samothrace, le atavali "Mona Lisa" e Leonardo da Vinci ma isi masterpieces.
vave Ages Tutotonu
Louvre maota, lea o aso i tua i le senituri XII, muamua sa auauna atu o se galuega tauave puipui mama. I le taimi o na fausia Philip Augustus II nofoaiga i fafo atu o Paris tridtsatimetrovoy olo puipui - o le tausiga. Faatuina faataamilo ai 10 olo laiti pa fesootai.
I na taimi o le vevesi, o le tulaga autu e sau mai le Matusisifo: i soo se taimi e mafai ona osofaia le Vikings po o le pretenders i le nofoalii Farani mai lea tupulaga Plantagenet ma Capetian. I le faaopoopo atu, o le faatasia ma le tupu o Egelani o le Duchy o Normandy, o loo i le pitonuu.
O le 'olo auauna atu o galuega tauave paterola-puipui. O vaega taitasi o le olo e mafai ona vaaia i totonu o le malutaga. Latou auai i le faaliliuga faapaiaina i le talafaasolopito o le Louvre, ma folafola mai se faaleoleo archaeological. E mafai e le fausia e le tupu se olo i luga o le faavae o se faiga puipui vave. Faafuasei, o le upu "Louvre" i le gagana o le Franks lona uiga "Olomatamata".
tuai Ages Tutotonu
I le afa lona lua o le seneturi lona sefulu ma le fa ua faatino suiga maoae le maota Louvre. I lena taimi, ua faalauteleina tele Paris. puipui New aai ma le olo le matua o totonu sa faatuina tapulaa le aai. ua faalaugatasia le taua faataatitia o fausaga puipui. toe fausia Charles V Wise le 'olo i se sui o le maota ma siitia lona laumua.
na toe fausia radically Donjon. sa fetuunai le faataatiaga totonu mo manaoga e nofomau ai, sa i ai se taualuga ma pinnacles. Siomia quadrangle fausia fale e nofo ai ma pisinisi o le maualuga lava lea e tasi. I luga o le faitotoa autu tulai turrets lua laiti matagofie, lea e tuuina atu i le fausiaina o se onomea patino.
O le vaega i lalo o le puipui faasaoina se vaega i lenei aso. Toega o fale nofoia se kuata o le apaau i sasae o le Louvre lenei. I faapitoa - o le quadrangle faataamilo i se lotoā faatafafa.
Renaissance
I le senituri lona sefuluono, Francis ou filifili ai e reinvent Louvre maota. O le tusiata Per Lesko fuafuaina e toe fausia le maota o le tupu i le faiga o le Farani Renaissance. Galuega na amata i le 1546 ma faaauau ai pea i lalo o Henry II.
sa uluai fale fou i ai o se foliga faatafafā lē tutusa ma le lotoā tele (Chur Kare) ae mulimuli ane suia i se foliga faatafafa. I le taimi o le olaga o Pierre Lescot sa fausia i na o se vaega o le apaau i sisifo i le itu i saute. O le ulumatua faasaoina atoatoa fale o lenei Louvre.
Tusiata faaaogaina lautele e le tusiata fale faiga masani, e tuufaatasi i latou i le aoga Farani masani (taualuga maualuga ma attics). O le fale e faamatalaina i se articulation sologa lelei o le faafoliga i sone e tolu o discontinuities i le tulaga o faamalama faatafafā lē tutusa pito pediments faatafatolu, ma valavala ai i pilasters ma arcades luga o le fola palapala. faaopoopoina faafoliga le tele o faatusa. Louvre maota i sui o le itiiti ifo i luma faagaeetia. Lesko, faatasi ai ma le sculptor fausia Jean Goujon le Hall Tele ma se faatusa o Tiana.
O le faalauteleina o le maota o le tupu
I le taimi o le nofoaiga a Ekateriny Medichi sa fausia e sosoo ma le maota o le Tuileries , ma atiina ae o le manatu o se faaopoopoga i lona fale Louvre oi ai nei. sa Henry IV e faatino ai le galuega faatino.
na faamamaina totoe muamua maota Louvre e le loka tuai ma lotoā faalauteleina. Ona maea le tusiata o fale Jacques ma Louis Métezeau Andrue fausiaina o toele Petite ma amata le galuega i luga o se saofaga tele (Grand Gallerie), lea e fesootai le Louvre ma le Tuileries.
Ua uma ona i lenei tulaga o le lavelave o le a avea ma taulaiga o le faasaienisi ma le aganuu. E faofaleina se fale lolomiina, o se mili. Ma i se tasi o le sa faatagaina fale e faamautu ma galuega sculptors, painters, jewelers, watchmakers, lima pulega tau, carvers, weavers.
xvii senituri
faaauau pea ona tuputupu ae Louvre maota ma i le senituri lona sefulu fitu. Louis XIII ua siiina i luga le baton o ona tuaa. I lalo o ia amata Zhak Lemerse fausiaina o le faapaologa i le 1624 itula, ma sa faatuina le fale matu - o se kopi o le saofaga o Pierre Lescot.
Louis XIV, sa o se vaivaiga mo galuega grandiose, poloaiina e demolish le fale tuai ma faamaea le va faataamilo i se lotoā. Sa fuafuaina uma i latou i le faiga lava lea e tasi. Ae o le sini sili ona naunau o le fausiaina o le Colonnade Sasae.
Talu mai lenei vaega o le maota o le tupu e faasaga i le aai, e filifili ai e faia se aemaise mataʻina. le tusiata o fale ma Europa sili o le sa valaaulia taimi. O le galuega sili ona fia tuuina Bernini le Italia Giovanni. Na fuafuaina e demolish uma maota, ma fausia se tasi fou. Mafaufau pe faapefea ona finafinau faigata ma lavelave fausia le tupu talu ai, sa teena le manatu. Klod Perro (storyteller uso matua Sharlya Perro) O ai se maliega fetuunai, mai lea tetee pe uamea.
foliga Paris
liua East Colonnade le maota Louvre. Faamatalaga 173-mita atamamai fausia faamatalaina ai e faapea - o le maualuga embodiment o le manatu o classicism Farani. teena iloga Klod Perro i le taimi o se tusiata fale Roma tetele, elemene o lea sa le afa-koluma ma pilasters. na suia i latou e tatala koluma ea i le Korinito faiga, o loo i luga o le taualuga mafolafola (lea sa i ai foi se fou).
E maofa ai C. Perrault (moni lava a le tagata lava ia-na aoaoina) e mafai ona tuuina atu i le mamalu o le fale e aunoa ma le faatusa tetele ma "teuteu", ina lauiloa i le senituri xvii. Lona manatu tetele ina sologa lelei, e faasaga i le fola o le fale tetele eleele, piki i luga e le tusiata o fale i Europa atoa. ituaiga tutusa o fale iina ma i St. Petersburg. O le manatu e tuu le koluma paga i le va o faamalama, i le tasi itu, na fesoasoani e tausia le airiness o le colonnade, i le isi - e faateleina ai le aofaiga o le malamalama ulufale atu i le potu.
VXIII-XX senituri
I lenei vaitaimi aveesea le maota Louvre le tulaga o nofo tupu. I le 1682 Korol Lyudovik ma lona entourage siitia atu i Versailles. O le tele o potu tumau o maea. Ina ua faaauau le fausiaina Napoleon Bonaparte. E tusa ai ma le galuega faatino faaopoopo Visconti i luga o le apaau matu. Fontaine ma Percier - na fausia oloʻo fou.
I le XX senituri (1985-1989 tausaga), o le tusiata lauiloa faalelei Pei fuafuaina se mamanu lototele ma matagofie o le falemataaga lalo o le eleele. I lenei tulaga se sao faaopoopo i le tauaveina Louvre e ala i se tafatolu tioata le taimi e tasi le dome o le fale lalo o le eleele.
faavaega o aoina
amata ona fausia aoina tulaga ese o le Louvre talu mai le taimi o le Tupu o Francis o Aʻu, o admirer oe Italia. Sa ia faapotopoto i lona atunuu nofo galuega Fontainebleau o le Renaissance, ma malaga ai lea i Paris.
I le fonotaga a Francis ou ata o Raphael, Michelangelo, aoina o maataua. I le faaopoopo atu, valaaulia le tupu mai le Apennines o le tusiata o fale ma Italia sili, painters, jewelers, sculptors. Le sili ona lauiloa o lona malo o Leonardo da Vinci, o le talatuu o le na alu atu i le ata vali Louvre "Mona Lisa."
I le nofoaiga a le tupu o Henry IV Louvre maota i Paris o le nofoaga autu o faatufugaga o Farani. sa i ai le tele o lauiloa i le auala savali Grand matai, na avea ma faavae o lona galuega mo le falemataaga i le lumanai. fiafia foi Louis XIV matagofie uma. I lona ofisa tupu, sa i ai le sefululima selau atavali, Farani, Flemish, Italia ma tusiata Holani.
O le sao Fouvalega Farani i le atinae o le falemataaga ma ona suiga i totonu o se faalapotopotoga a le Malo. Aoina o tupu, aristocrats, sa nationalized ekalesia ma auai i le falemataaga. ua avea faatosinaga Napoleonic se puna o le tanuina o le exposures nei. Ina ua mavae le toʻilalo o Napoleon na toe foi e sili atu i le 5000 ni puʻea ē sa i ai muamua, ae o le tele totoe i le Louvre.
O le faavaeina o le falemataaga
26/07/1791 faaitumalo Aoao Faitulafono poloaiina e faapotopoto i le maota o le Louvre "maa faamanatu o le faatufugaga ma le faasaienisi." Mo falemataaga lautele sa tatalaina i 11/18/1793.
I XX senituri le maota Louvre, lea e ata fasiotia matagofie, ua faatino suiga. Re toele lalo o le eleele i se tafatolu tioata na fausia, ma sa vaevaeina le faaputuga le falemataaga. Sa i ai galuega na faia i luma o le 1848. Mulimuli ane atavali Impressionist siitia atu i le Falemataaga o Orsay ma Impressionism. O i latou faaaliga ua faia ina ua mavae le 1914 o le Nofoaga Autu National mo i latou. Georges Pompidou.
Similar articles
Trending Now