Aoga:, Saienisi
Tulaga tutusa o vaalele: tulaga ma meatotino
O le tutusa o vaalele o se manatu lea na muamua faaali mai i le geometeri o le Euclide nai lo le lua afe tausaga ua mavae.
O le fanau mai o lenei faasaienisi e fesootai ma le lauiloa lauiloa a Eleni anamua Eleni Euclid, o le na tusia i le seneturi lona tolu TL le tamaitusi o le "Amataga". I le vaevaeina i tusi e sefulutolu, o le "Elemene" o le maualuga aupito maualuga lea o mea uma na fai i le matematika anamua ma fa'amalamalamaina ai fa'amaumauga autu e fesootai ma meatotino o fuainumera o vaalele.
O le tulaga masani mo le tutusa o vaalele na fausia e pei ona taua i lalo: e lua vaalele e mafai ona taua tutusa pe afai e leai ni mea masani i totonu ia i latou lava. O le lima lenei o le fa'auluuluga o le galuega a le Euclide.
O mea totino o fa'atusatusa tutusa
I le geometry o le Euclide, o se tulafono, e iloga i latou i le lima:
- o le muamua le meatotino (ma tutusa e faamatalaina ai le vaalele latou tulagaese). E ala i se tasi o laina o loo taoto i fafo o se vaalele faapitoa ua tuuina atu, e mafai ona tatou tusia se tasi ma le tasi le vaalele e tutusa ma ia
- Le meatotino lona lua (iloa foi o meatotino triplicate). I le tulaga pe a tutusa ia vaalele e lua e tusa ai ma le lona tolu, e tutusa foi le tasi ma le isi.
- meatotino lona tolu (i nisi upu, o taʻua o le meatotino laina fetaulaigaala tutusa i le vaalele). Afai o se laina sa'o se tasi e sopoia se tasi o nei vaalele tutusa, o le a vavave le isi.
- meatotino Fa (meatotino o laina sasao vaneina i luga o vaalele e tutusa tasi i le isi). Pe a lua vaelua tutusa le tolu (i soo se itu), o laina o la latou va'avavega e tutusa foi
- meatotino Lima (o le meatotino e faamatala ai le tele o vaega o laina sasao tutusa, o loo i le va o le vaalele tutusa tasi i le isi). O vaega o na laina tutusa e fesoota'i i le va o vaalele tutusa e lua e tutusa lelei.
Fa'asologa o va'aia i geometeri e le o Euclini
O ia auala e aofia ai ma le geometry o Lobachevsky ma Riemann. Afai o le komi'a o Euclid na maua i luga o nofoaga vaalele, ona o'o ai lea i Lobachevsky i nofoaga le lelei (fa'afefeteina le faigofie), ma i Riemann, e maua ai lona iloa i ni avanoa vavalalata (i se isi faaupuga - va'ai). O lo'o i ai se vaaiga lautele e fa'asalalauina e Lobachevsky fa'alelei tutusa (ma laina foi).
Similar articles
Trending Now