Arts ma FaafiafiagaTusitusi

Medieval Tibet

Songtsen Gampo (Pule Silisili Ese) sa suiga lautele. Atonu o se taunuuga o faoa ina ua mavae le taofiofia o uprisings, na ia foafoaina se faaputugatupe tele o laueleele pale, "nuu o le tupu" (je-shing), ma tuuina atu nei fanua noatia ma tagata pipii atu i fanua (Brann). na siitia atu le laumua o le Yarlung e Lhasa, lea na fausia Marpori maota mauga Tsenpo. Mo ofisa faamoemoega i se tulaga Tibetan talavou i 632 Thonmi Sambhota faia i luga o le faavae lea o se tusi o le nagaris alafapeta Tibetan. faia Songtsen Gampo meafaigaluega tau pulega aupito maualuga o le atunuu o le faifeau iva ma faaee atu se vaega o le pulega o le atunuu. ua vaevaeina Tibet i totonu o le ono khosponov (itumalo) i totonu o khospona iunite tau pulega faavae o le tuufaatasiga o le faitau afe o aiga. Sa tuu i aafiaga tulafono tusia. vaevaeina faitau aofai o tagata i esetete tolu: o le faifaatoaga, fitafita ma auauna. Taitasi khospon sa lona fitafita, faailogaese ai i le foliga o ofu, suti o solofanua ma fuʻa.

fitafita Tibetan e fai malaga i le i Saute - i Nepal, Bhutan, ma Bengal i le itu i saute-sasaʻe - i le tapulaa o le tulaga Nan-Chao (o le teritori o nei itumalo Saina o Yunnan), i le itu i sasae ma le itu i matu-sasaʻe - i nofoaga tulata i le vaituloto. Qinghai faasaga i Tuyuyhun. Le tuufaatasiga o Tibet aofia ai le ituaiga oe maumau solo o matu i sasae Tibet nagorya.Srednevekovy ...

I le 634 envoys Tibetan taunuu atu i le faamasinoga Tang. Sa sosoo ai i Lhasa auina atu se tali i le Amepasa o Saina, faauluulu i Feng Deji. tuuina atu faatasi ma le toe foi mai ala o le Lasa Feng Deji avefeau Tibetan, lea ua i ai le galuega e talosagaina se purinisese avā Songtsen Gampo Saina. sa faaipoipo i le purinisese Saina le emeperoa Tuyuyhun ma Turkic Kagan. Sa lei manao Songtsen Gampo e vaavaai leaga nai lo latou faamoemoe, ma o lenei faaipoipoga e faamalosia ai le tulaga faava o malo o Tibet. na teena envoys Tibetan. Ona osofaʻia le autau Songtsen Gampo i Sichuan. I le 641, na tuuina atu e le Faamasinoga Tang ava purinisese Songtsen Gampo Saina. E tusa o le 646 taunuu purinisese Saina Wencheng i Lhasa. I le faaopoopo atu ia i totonu o le ava sa Songtsen Gampo isi purinisese Nepalese Bhrikuti, le afafine o le taʻitaʻi o le tele Tibetans vaega faatoilaloina (i totonu oi latou o le afafine o le pule Tangut) ma le teine mai le malosiaga tetele uma ma Tibetan clans tautupu.

historiography lotu Puta viiviia Songtseyu Gampo ma ana avā Saina ma Nepalese taualoa tele i le folafolaga o putisiga i Tibet. Lava Ia o loo faamatalaina Songtsen Gampo o Tibet o le embodiment o le Tagata Ulu - Bodhisattva Avalokiteshva-ulufale. aumaia moni Princess i Tibet nofoaga paia lotu Puta, ma e tuu i latou i na fausia malumalu Lhasa Phrulnang (Dzhokan lumanai) ma Ramoche. Ae moni lava pe a taalo Songtsen Gampo putisiga toetoe lava leai se matafaioi i le olaga o Tibet ... Avanoa ositaulaga Bon, shamans (shenov) tumau tele tutumau seia oo i le faaiuga o le senituri VIII. I le 649, i le faamai o Songtsen Gampo maliu o ia. O se malosi, talenia pule na faia le tele e faamalosia ai le tamaoaiga, malosi aganuu ma militeli o Tibet.

Medieval Tibet

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.atomiyme.com. Theme powered by WordPress.